Udune suveõhtu Lilleroosi heinamaal ja aias

Meie lugu

Noarootsis, metsade, heinamaade ja mere vahel on meie Lilleroosi. Koht, kuhu tahaks alati jääda natuke kauemaks.

Lilleroosi metsast ja aiast

Lilleroosi lood saavad alguse sellest, mida meie mets ja aed parasjagu pakuvad. Vanad metsõunapuud, marjad ja sügisene saak jõuavad väikeste partiidena mahla, želeesse või mõnda järgmisse katsetusse.

Oleme sellest põlvkonnast, kelle jaoks hea toit ei tohi raisku minna. Nii ongi paljud Lilleroosi maitsed sündinud üsna iseenesest – sellest, mida parasjagu rohkem on, mida tahaks talveks tallele panna või millega tekib tahtmine midagi uut proovida.

Õitsvad metsõunapuud Lilleroosi metsas

Iga aasta on natuke erinev

Meie valik ei pea igal aastal sama olema. Loodus otsustab, mida hooaeg pakub. Kui on õuna-aasta, pressime õunu. Kui põldmarju on palju, teeme põldmarjaželeed. Ja kui mets kingib kukeseeni, siis nüüd me juba teame, kust neid leida.

Õunad, vaarikad, muulukad, mustikad, pohlad… Meile meeldib metsades hulkuda ja nii jutustabki iga hooaeg oma loo. Mõnest saab mahl, mõnest želee, mõnest moos. Ja mõned maitsed võivadki jääda vaid ühe unustamatu suve mälestuseks.

Erinevad Lilleroosi õunad puidust alusel
Käsitsi maalitud taldrik „Muulukasuvi 2019“
Korv vaarikatega õitseval niidul

Koht, mida oleme aeglaselt tundma õppinud

Lilleroosi minevikust teadsime alguses väga vähe. Kinnistul oli olnud viis rootsi omanikku, hooneid polnud ning alustasime siin täiesti nullist.

Ühel suvel uitasime ümbruskonna mereäärsetes metsades ja niitudel. Sattusime roobasteele, mis läbis meie naabri maad. Kuigi me polnud seal esimese kahe aasta jooksul kedagi näinud, juhtus just sel päeval kohal olema üle kaheksakümneaastane külas sündinud rannarootslasest naaber koos abikaasaga. Mere äärde me sel päeval ei jõudnudki. Selle asemel kutsusime nad kohvile.

Tol aastal oli meil vaid väike telkimisplats, tulevase maja vundament ja lihtne puulaud pika pingiga. Seal istudes jutustas kunagine külaelanik natuke Lilleroosi ajaloost. Neil põldudel kasvatati kunagi kartuleid. Sügisel pandi need talveks suurtesse kaetud kuhjadesse ning kevadel viidi Stockholmi turule müüki.

Sellest kohtumisest alates oleme Lilleroosi lugu kokku pannud vähehaaval – vanade juttude, looduse ja omaenda tegemiste kaudu. Me ei tulnud siia suure valmis plaaniga. Oleme lihtsalt võtnud aega, et seda paika avastada ja lasta Lilleroosil endal näidata, mida tal pakkuda on.

Suplemas Noarootsi rannas pilliroo vahel